Mõiste ’Intellekti kvoot’, ehk IQ, tekib sageli vestlustes vaimse võimekuse, akadeemilise potentsiaali ja isegi elus edu kohta. Aga mis täpselt on IQ? Kas see on vaid mõõde sellest, kui nutikad me oleme, või on selles rohkem?

Oluliselt öeldes on IQ numbriline tulemus, mis põhineb mitmetest standardiseeritud testidest, mis on loodud inimese intelligentsuse hindamiseks. Mõiste võttis kasutusele saksa psühholoog William Stern 20. sajandi alguses ning see on muutunud oluliseks teguriks laias valikus valdkondades, alates psühholoogiast ja haridusest töölevärbamiseni.

IQ mõistmine ei seisne ainult teie numbri teadmisest. See on seotud põneva viisiga, kuidas meie mõistus töötab, kuidas me erinevame oma kognitiivsete võimete poolest ja kuidas need erinevused võivad mõjutada erinevaid aspekte meie elus. Selles artiklis sukeldume IQ päritolusse, kuidas seda mõõdetakse, märkimisväärseid IQ rekordid ja muud.

IQ ajalugu ja intelligentsuse mõistmine

IQ kontsepts algas prantsuse psühholoogi Alfred Bineti käe all 20. sajandi alguses, kellele anti prantsuse valitsuse poolt ülesandeks tuvastada õpilased, kes vajavad täiendavat hariduslikku tuge. Bineti test võrdles õpilase vaimset vanust kroonilise vanusega, luues seeläbi IQ-testimise aluse.

Termin ’Intelligence Quotient’ lõi saksa psühholoog William Stern ja seda arvutati alguses vaimse vanuse ja kroonilise vanuse suhtena, korrutatuna 100-ga. Kuid see meetod ei sobinud täiskasvanutele hästi, mis viis kaasa tänapäevaste IQ-testidele nagu Stanford-Binet ja Wechsleri täiskasvanute intelligentsuse skaala, mis on mõeldud igas vanuses inimestele.

IQ mõistmine nõuab arusaamist ’intelligentsist’, mis on laiemalt määratletud kui võime õppida, mõelda ja probleeme lahendada. See on keeruliste ideede mõistmine, tõhus kohandumine keskkonnaga ja õppimine kogemustest. Intelligentsus hõlmab laia valikut võimeid, mitte ainult akadeemilist või kognitiivset osavust.

IQ testid püüavad tänapäeval mõõta inimese võimet loogiliselt mõelda, probleeme lahendada ja kiiresti mõelda, pakkudes ’hetktõmmist’ inimese kognitiivsest võimest.

Kuidas mõõdetakse IQ-d?

IQ mõõdetakse standardiseeritud testide abil, mis on loodud inimmõistuse hindamiseks. Kaks kõige levinumat testi on Stanford-Bineti intelligentsuskala ja Wechsleri täiskasvanute intelligentsuskala.

Stanford-Bineti test, mis on Alfred Bineti algse testi edasiarendus, mõõdab viit kognitiivse võime faktorit: teadmised, kvantitatiivne mõtlemine, visuaals-ruumiline töötlus, töömälu ja vedel mõtlemine. See genereerib IQ skoori, võrreldes testi sooritaja tulemust teiste sama vanuserühma inimestega.

Teisest küljest hindab Wechsleri täiskasvanute intelligentsuskala verbaalset mõistmist, taju põhjendamist, töömälu ja töötluskiirust. See võrdleb testi sooritaja tulemust vanusest lähtuvate normidega.

Mõlemas testis on skoorid mõeldud jaotuma normaalsele jaotusele ehk ’kellukõverale’. Keskmiseks skooriks on seatud 100, umbes 68% kõigist skooridest jääb keskmisest ühe standardhälbe (15 punkti) piiresse. See tähendab, et enamus inimeste IQ skoorid oodatakse jäävat vahemikku 85 kuni 115. Skoorid üle 130 loetakse ’väga üle keskmise’ vahemikuks ning skoorid alla 70 ’väga madalaks’ vahemikuks.

Need testid tagavad standardse ja järjekindla meetodi inimese kognitiivsete võimete hindamiseks, kuigi need ei kajasta kõiki inimmõistuse aspekte.

IQ salvestised ja äärmused

Kõrgeim registreeritud IQ skoor

Arvatakse, et William James Sidis, Ameerika USA lapselik geenius, oli IQ skoor vahemikus 250-300, kuid see arv on suuresti spekulatiivne, kuna teda testiti erinevate meetoditega ja mitte tänapäevaste skaalade järgi. Ta oskas 18 kuu vanuselt lugeda The New York Times’i ja õppis endale ise 5-aastaselt ladina ja kreeka keele.

Kõrgeim kinnitatud IQ skoor

Guinnessi maailmarekordite kohaselt on kõrgeim testitud IQ skoor 228 Marilyn Vos Savantilt, Ameerika autorilt, loengupidajalt ja näitekirjanikult.

Üks kõrgeimaid lapsepõlve IQ-sid

Kim Ung-yong teataselt sai IQ-testis tulemuseks 210 4-aastaselt, kuigi see test ei põhine standardsetel IQ testimisnormidel. Sündinud Lõuna-Koreas, on Kim tuntud oma varase lapsepõlveoskuste poolest mitme keele osas ja edasijõudnud matemaatilistes võimetes. Hoolimata kõrgest IQ-st räägib Kim sageli õnne tähtsusest intelligentsuse üle.